Helisalvestus, helitehnika, ansamblid

MEVO kaameraga otse maailma!!!

Heameel on anda teada, et nüüd on stuudios võimalik ka otse internetti ennast esinema sättida. Selle tarbeks on soetatud MEVO kaamera millega saab reaalajas pildi ja heli valmis miksida ja otse internetti kõigile vaatamiseks kuulamiseks üles panna. Maailm on avatud just Sulle- oled oodatud!!!

KÕIK ON UUS SEPTEMBRI KUUS

Lugupeetud endised ja tulevased kliendid. Annan Teile suurima heameelega teada, et stuudio uus asukoht on samal aadressil kus ennegi Riia 130. Küll aga on muutunud asukoht- kes otsib see leiab- tuba 101!!! Aitähh Juri Aljanaki uute fotode eest!!!

HOROSKOOP 50

Selle aasta 12. oktoobril saab kuulsa telesaate Horoskoop esimesest telesaatest 50 aastat. 14 oktoobril toimub Tartus kontsert, kus astuvad üles need saatesarjas osalenud lauljad, kes on hetkel tegevlauljad/näitlejad ja parimas vormis, et meenutada olnut. Lauljatega vestab juttu Peep Puis ja kontserdil osaleb naisansambel ” Nagumerealine “. Lauljaid saadab tuntud headuses live ansambel Jeti. Ärge siis maha magage! 14. oktoober kell 16.00 Tartu Vanemuise kontserdimajas. Piletid müügil piletimaailmas, piletilevis ja Vanemuise kontserdimaja kassas.

 

MAAL JA VEEL

Tihti valmistab heliteenuse tegemisel probleeme madala pingega või üldse puuduv elektrivool. Täna tegin mobiilse katse 12 V konverteeritud 230 V  ja ongi oma alajaam olemas. Tõsi kütust peab paagis olema kuna tühja koha pealt niisama miskit ei teki.  Niisiis oma nafta- elektriks. Eduka katse tulemusena on nüüd pakkuda heliteenust nii maal kui merel- kohtades kus elektriga kitsas käes.helipaat

IMG_0992

PISIKENE IME

Saigi valmis! “Pisikene ime” – lastelaulud ja laulumängud beebidele, lasteaialastele ja algkoolilastele. CD-plaat ja laulik. Kaua tehtud kaunikene! Pingelangus on üüüüratu ütleb Airi – kes kogu selle tohutu töö autor ja välja mõtleja. Olen selle 10 aasta jooksul päris palju rahvast stuudiost läbi lasknud ja polegi  nii suure ja põhjaliku töömahu juures öelda mitte ühtegi halba sõna. Ma tunnen et ma vist pole puhas eestlane- ei saa nii olla, et lapsed oskavad stuudios käituda, produtsent teab täpselt mida tahab ja üldse kõik laabus ülivõrdes hästi.  Ma ütleks isegi et tunnen sellest suurest kambast natukene puudust. Ütlen Teile kõigile suure AITÄHHHHH-i. Suur tänu suure ehtsast kullast kompassi eest- püüan selle järgi edaspidi kursil püsida ja nagu lubatud siis selle suve navigatsioonihooaeg algab koos Teiega hetkest mil päike taas pilgu pilve tagant maale heidab!!!

pisikene ime

AITÄHH PÄIKESELINE AUSTRAALIA!!!

melbourne 100Tänaseks on siis ajalugu ansambli Tuulest Viidud reis 02.02-18.02 Austraalias. See, et paradiis on siiski maapeal olemas tundus enne reisi uskumatuna. Me täname kõiki kes meie reisi oma säravate silmade, hea sõna ja ennastunustavate tegudega muinasjutuliseks muutsid. Maailma kuklapoolel tiksub kell hoopis teist aega ja elu on elamiseks mitte mossitamiseks ja asjade ületähtsustamiseks. See mida kogesime oli lihtne , inimlik ja ülivõrdes päikeseline. Aitähh, SIRJE, KRISTA, TÕNU, AIVO, INDREK….. Täna tunneme end tänu Teile päikese maaletoojatena. Tõepoolest kui särad sisemiselt siis särab ka maailm Sinu ümber. Päike piilub aina tihedamini ka siin kodus juba pilvetagant välja ja õhus ja hinges on kevadet!!!

AKUSTIKA PARANDAMINE

Akustia parandamiseks on vaja kontrollida järelkõla aega ja vähendada seisulaine tugevust.
Kui peegeldavad pinnad on võimalik teha kuidagi heli neelavaks (absorbentseks) siis see vähendab oluliselt tugevust ja sellega kaasneb ka järelkõla pikkuse vähenemine. Pehmed materjalid nagu ntx. vaip, kardinad, mineraalvill rakenduvad nagu poorsed helineelajad. Need aga toimivad alles siis kui materjali paksus on vähemalt veerand laine pikkusest.
Kui ruum on niimoodi akustiliselt tehtud siis on jällegi heli selles väga kuiv ja elutu. Teist tüüpi nö. membraan paneel on võimalik teha näiteks puitlaastplaadist paksusega 4-18 mm mis paigaldatakse ruumi seinast 10 – 30 cm kaugusele. Niisugune paneel mõjutab madalaid sagedusi ja neelab energiat. Kui lisate membraani ja seina vahele mineraal villa siis toimib see nagu amort ja mõjub osadele madalatele sagedustele. Kui aga puurite  membraanpaneeli sisse mõned augud siis mõjutab see kõiki sagedusi.  Niisugused paneelid on ideaalsed ruumi akusitka parandamiseks ja nii on võimalik seisulained hoida väga effektiivselt kontrolli all.  Teine võimalus kontrollida seisulaineid on luua ruumis erinevaid tasapindu ja kaldeid  et helil oleks rakse peegelduda.
HELIISOLATSIOON
Alati on olnud palju segadust sellest missugused materjalid neelavad heli ja missugused summutavad. Heli neelavad materjalid ei ole head selleks et blokeerida heli edasi levikut. See muidugi ei tähenda seda et neil puudub heli isoleeriv omadus. Enamus inimesi lihtsalt arvab seda et heli isoleerida- pole vaja muud kui palju heli summutavat materjali. Tegelikult pole see nii. Siinkohal 1 näide…
Oletame et on loodud väga paks mineraalvilla kiht (see on rahaliselt suhteliselt odav) mille tulemusena isoleeritakse heli 75 % ja teiselpool villakihti jääb alles sellest vaid 25 %. Tundub hea- sest helirõhk on langenud neljandiku võrra. Kuid kui võrrelda seda Db –des siis 100 DbSPL samaväärne langus Db -des oleks 12 Db ja teiselpool mõõdetuna jääks alles helirõhk 88 Db SPL ja see on juba väga suur.  Vahe on muidugi märgatav aga see pole heliisolatsioon. Hea heliisolatsioon peaks tekitama selle vahe vähemalt 45 Db või rohkem. Isegi siis on heli kuuldav teiselpool isoleeritavat pinda.
MATERJALID
Heli isolatsiooniks  tuleb kasutada materjale mis tegelikult ka isoleerivad heli. Materjal peab olema masiivne ja mitte poorne. Näiteks betoon, korralikult laotud tellis või blokk sein.
Sobilikud materjalid
BETOON, TELLISED VÕI MITTEBOORSED BLOKID,KIPSPLAAT, VINEER JA TIHE LAASTPLAAT, KLAAS, METALL, PATENTEERITUD HELIISOLATSIOONI MATERJALID
Kõik need materjalid on massiivsed ja mitte poorsed. Loetelus viimane hõlmab endas tohutul hulgal kõikvõimalikke lahendusi. Tundub et mõned materjalid toimivad täiesti vastupidiselt füüsika seadustele kuid siiski töötavad need materjalid vaid siis kui nad on massiivsed ja mittepoorsed.
KOLM TÄHTSAT ASJA HEAKS HELIISOLATSIOONIKS
Materjalide seisukohast peame jälgima kolme tähtsat asja
MASSI
TIHEDAT STRUKTUURI
KVALITEETI (ei tohi esineda defekte)
Kui kahekordistate massi saate 6 Db rohkem heliisolatsiooni
Kui isoleerite ruumi peate olema kindel et kogu ala on 100% isoleeritud väiksemgi auk või hõredam koht tähendab seda et olete oma raha asjatult kulutanud. parem on teha juba alguses kõik kvaliteetselt ja õigesti kui hakata hiljem vigu parandama.
Pöördume veelkord tagasi materjalide juurde…
BETOON on väga hea heli isoleeriv materjal. Tuleb vaid valamisel seda korralikult vibreerida et ei jääks sisse õhuauke.
TELLIS on samuti hea heli isoleeriv materjal kuid tuleb jälgida müüri ladumisel et ei jääks ühtegi tühja kohta kivide vahele- ka vuugi kohad võiks olla tsemendiga täidetud- nii on tagatud ,et heli ei pääse läbi hõredamate kohtade.
KIPSPLAAT koosneb tavaliselt 12 mm pakususest kipsist mis on kahe paksema papikihi vahel. Seina soovitatakse ehitada puitkarkassile. BBC stuudios on ntx 8 kordsest kipsist seinad mis kinnituvad kahele puidust sõrestikule.
VINEER MDF JA PUITLAASTPLAAT on head materjalid heliisolatsiooniks kuid nende kõrge hinna tõttu oleks mõistlik seda materjali kasutada just neis kohtades kus see on põhjendatud.
KLAAS on väga hea aga kallis materjal, sellepärast on mõistlik kasutada seda kohas kus oleks vaja näha läbi isoleeritud ruumi- aken stuudiost salvestusruumi ntx.
METALL on võrreldes teiste materjalidega väga hea isolaator kuid ka seda kasutatakse harva tema hinna tõttu ja vaid siis kui heli isoleerimiseks on ette antud väga õhuke pind. Sageli kasutatakse näiteks helikindlate uste tegemiseks metetalli.
PATENTEERITUD HELIISOLATSIOONI MATERJALID on reeglina võrreldes eeltoodutega liiga kallid võrreldes nende heli isoleerivaid omadusi. Siiski kasutatakse neid juhul kui paigalduse keerukuse tõttu eeltooduid on raske kasutada. Samuti võidakse kasutada PHM ka summutitena näiteks autodes helisummutus matid metall vaheseintel mis eraldavad auto mootoriruumi salongist jne.
KONSTRUKTSIOONID
Ruum koosneb mitmetest osadest kus igas osas on vaja kasutada vastavaid töövõtteid.
SEINAD, LAGI, PÕRAND, AKNAD, UKSED, KAABLI KANALID, VENTILATSIOONI KANALID
SEINAD
Mis iganes materjalist seinad tehtud poleks on parem ühe paksema seina asemel teha kaks õhukest väikese õhu vahega. Parim helikindlus saavutatakse siis kui heli peegeldub 2 pinna asemel 4 pinnal. Võib arvata et kui heli leviku tõkestamiseks SOUND TRANSMISSION CLASS (STC) on 35 Db ja kahekordse paksusega sein annab tulemuseks 70 Db- siis tegelikult pole see nii. Seina paksuse kahekordistamisega saavutatakse juurde vaid 6 Db ja kui lisada sinna veel 2 lisandub 3 Db. Seda pole just palju ja see on ka väga kallis lahendus. Põhjus miks tulemus on nii väike on selles et kõik need kihid on ühendatud ja sellepärast on ka tulemus suhteliselt väike. Sageli võivad kahekordsed seinad olla seotud omavahel mingite tugede või traatidega, et saavutada mehaanilist tugevust. Ehitades seina mis peaks toimima heliisolaatorina peaks niisuguseid sidemeid viima miinimumini. Samuti tuleb jälgida et ehitajad ei paneks 2 kihilise seina vahele prügi ega muud suvalist täitematerjali. Seina vahele tuleks panna mineraalvill. See ongi koht kus mineraalvill täidab heli summutamisel oma eesmärki. Kui jätta seina vahe tühjaks siis põrkub heli  kahe seina vahel ja osa sellest kandub ka teisele poole seina.
LAGI
Lagede ehitusel on raske just see et horisontaal pinda on raske paigaldada. Kui kasutada betoon lagesid soovitatakse kasutada samuti  kahte kihti raud armatuuriga betoonikihti, mille kogupaksus võiks olla 175 mm.  Nagu alati mass loeb. Kergema lahendusena soovitab BBC woodwool plaati mis on tehtud puulaastudest ja tsemendist. Samuti saab kasutada kipsplaati kui on piisavalt kohti selle kinnitamiseks ja toestamiseks. need on mõeldus akustika parandamiseks.
PÕRAND
Jällegi mass ruulib. Aga on väga sageli stuudiotes kasutusel ka nö. UJUV PÕRAND. See koosneks raud armatuuriga valatud betoonplaadist mis on asetatud kummi puksidele või tugevatele vedrudele. Plaadi mass on väga oluline kuna massi ja vedru süsteemil on ka oma resoneerimise sagedus ja kui plaadi mass on liiga suur siis ei toimi põrand enam isolaatorina. Kui aga on näiteks massi või mõni muu piirang mis ei lase rasket massiivset põrandat teha on BBC-l soovitus. Asetage alumisse kihti umbes 30 mm tihedat pressitud mineraalvilla, seejärel katke vill kilega valage peale 70 mm betooni ja lisaks silumissegu 40 mm. Kodus puitpõranda isoleerimiseks võiks kasutada 2 kihti 18 mm paksusega puitlaastplaati servad ja ääres võiks täita silikoon mastiksiga või mineraal villaga. Põranda võiks katta vaibaga.
AKNAD
Klaas on hea heliisolaator kui see on piisava paksusega. Kindlasti ei sobi heliisolaatoriks aken mida saab avada. Parim heliisolaator on aken mille klaasid on erineva paksusega et vältida samade sageduste resoneerimist läbi kahe samas paksuses klaasi.
UKSED
Parim lahendus heli isoleerimiseks uksel on osta helikindel uks- kuigi see on väga kallis. Kuid see on parim lahendus. Tõenäoliselt on sellel uksel magnetiga tihendid  ülemises osas ja külgedel ja kompressioon tihend alumises servas. Kindlasti on see uks ka väga raske ja eeldab et on olemas ka tugev sein mille külge seda paigaldada saab. Alternatiiv sellele oleks veel tulekindel uks mis on varustatud tihenditega ja sulgub suhteliselt hermeetiliselt. Kolmas võimalus on kasutada kahte ust.
BOX WITHIN A BOX kast-kastis
Parim lahendus on muidugi Box within a box süsteem. See koosneb välimisest ja sisemisest osast. Kus juures sisemise ja välimine hoone ei ole üksteisega ühendatud ja sisemine on täiesti eraldiseisev ehitis mis toetub vedrudele või kummipatjadele. Mõistagi on see kõige kallim lahendus.
VENTILATSIOON
Ventilatsion ja kliimaseadmed on väga oluline teema millel peatuda – kuidas teha nii, et ruum jääks helikindlaks. Ventilatsioon ja kliimaseadmed on erinevad asjad. Ventilatsioon juhib õhku juurde ja ära kliimaseade tavaliselt kas jahutab või soojendab õhku ja kontrollib õhuniiskust ehk siis kontrollib juba ruumis sees olevat õhku. Muidugi on ka niisuguseid kliimaseadmeid millel on ka ventilatsiooni funktsioon. Niisugused süsteemid aga tekitavad palju probleeme.
Õhu turbulents tekitab müra õhukanalites
Ventilaatori müra
Müra edasikandmine hoone kandestruktuurides
Õhukanalite müra edasi kandmine
Siin on lahendused…
Õhu kahina vähendamiseks tuleb panna võimalikult suured ventilatsiooni torud see võimaldab õhu juurdevoolu väiksema kiiruse ja alandab turbulentsist tekkiva müra sagedust. Igasugust õhus levivat müra on võimalik vähendada tekitades ventilatsiooni väljumise kohta suurem ruum või koda mis on isoleeritud ntx villa vms absorbent materjaliga mis ei eralda ühu väljumisel mingeid osakesi ega tolmu aga mis laseb õhul siiski liikuda. Kui metall ventilatsiooni torud kannavad müra edasi siis kasutatakse näiteks pöörde kohtades või vahekohtades materjali mis ei kanna edasi tekkinud müra. Ventilaator tuleb paigaldada nii et see oleks kohas kus oleks kõige väiksem võimalus müra edasilevikuks ja loomulikult tuleb kasutada võimalikult vaikselt töötavaid ventilatsiooni seadmeid.
HELLISOLATSIOON JA ABSORBENTSED MATERJALID
Heliisolatsiooniks kasutatakse tavaliselt heli peegelduvaid materjale ja igal heli edasi tagasi peegeldumisel tekkib taas energia mis kandub edasi. Kui ruumis on heli neelavaid materjale või süvendeid muutub varem või hiljem see energia soojuseks. Niisuguseid heli neelavaid materjale on mõistlik kasutada juhul kui on tegemist stabiilse tugevusega heliga, näiteks ventilaatori vms müratekitaja summutamisega. Helistuudio kontrollruumis ei ole mõttekas niisuguseid materjale kautada liigselt, kuna need neelates heli vähendavad ka selle tugevust ning selle tulemusel peab helirezissöör lihtsalt tugevust juurde lisama.
HELI LÄBIVUS
Heli võib edasi kanduda kergesti kohtadest kus ruumi on ehitatud madalamaks ntx ripplagi või on tõstetud põrandat kõrgemaks. Heli ei pääse läbi kui on betoonist või mõnest muust eeltoodud kindlast materjalist ehitatud ruum.
KAABLIKANALID
Kohtades kus kaablid läbivad vaheseina on vajalik sulgeda- valada kinni ntx seguga kaableid ümbritsev tühimik. Selleks sobib ka tihedalt vahele pressitud mineraalvill või liivakotid vms. materjal.

AKUSTIKA

Ilmselt läheb veel kaua aega selleni kui keegi leiutab mooduse kuidas elektrooniline või digitaalne signaal jõuaks otse ajju, läbimata kuulmekanaleid (kõrvu). Seni aga peab iga heli mingis etapis jõudma kuulajani läbi õhu ja see ongi kõige raskem ja arusaamatum etapp tema teekonnast.

Kui heli on tekitatud- läbib see teekonna kus heli põrkub vastu erinevaid peegeldusi tekitavaid pindu mille tulemusena seguneb algheli nende helipeegeldustega ja alles siis jõuab mikrofonini. Sama juhtub ka siis kui see sama heli väljub kõlaritest. Kuigi osa sellest helist jõuab otse kuulajani jääb siiski osa sellest ka põrkuma ruumis mis kodustes tingimustes võib kesta vaid pool sekundit või vähem aga suures auditooriumis oluliselt kauem.

Võrdleme seda elektrilise signaaliga. Signaal liigub ühest kohast teise mööda kaablit. Signaal jõuab alati sihtpunkti põrkamata millegi vastu ega tekitamata mingeid peegeldusi. Ainus mis võib juhtuda väga pika kaabli puhul on see, et signaali tugevus võib pisut langeda.

Akustiliselt liigub heli aga kolmemõõtmeliselt ja peegeldub tagasi peaaegu igalt pinnalt. Kui peegeldused segunevad tekib peaaegu lõpmatu arv peegeldusi. Isegi tänapäevast infotehnoloogiat ja teadust kasutades pole võimalik väga täpselt analüüsida ruumi akustilisi omadusi arvestades kõiki tekkivaid peegeldusi. Võib juhtuda et paigaldatud helisüsteem mis on ruumi installeeritud ei toimi tihtipeale nii nagu oleme oodanud.  On täiesti normaalne et ruumi lõplik akustiline kujundus ja parandustööd tehakse alles siis kui ehitustööd on lõppenud. Praktikas on akustika üks väga keeruline teadus, kuid teoreetiliselt on see suhteliselt lihtne. Ruumi akustika (ruum tähendab suletud ruumi igas mõõtmes) sõltub peamiselt kolmest tegurist. Peegelduse ajast, peegelduse tugevusest ja peegelduse sageduse tasakaalust. Vaadake ringi ruumis kus hetkel viibite. Kui räägite ntx oma kolleegiga lähedalt jõuab hääl otse tema kõrvu. Samal ajal tekkib lähimast pinnast peegeldus mis jõuab kuulajani hetk hiljem ( heli liigub 34 cm millisekundis) seejärel põrkub see vastu järgmist peegeldust tekitavat pinda jne. Nii tekibki palju peegeldusi mis kõik saabuvad kuulajani eri aegadel ja tekib kaja. Mõned pinnad ruumis võivad olla heli neelavamad kui teised, mõned pinnad soodustavad teatud sageduste paremini peegeldumist- need määravadki ruumi akustilised omadused. On veel 1 faktor mis väärib mainimist. See on liikuv objekt ruumis. Seda nimetatakse Doppler efekt. Kõige parem Doppleri efekti näide on sireeniga sõitev auto.

Kui heliallikas läheneb teile  tundub sireeni heli kõrgem ja kui see möödub teist muutub heli järjest madalamaks. Põhjus on selles, et heli liikumise kiirus õhus on ikka sama 340 meetrit sekundis aga kuna auto läheneb teile ka mingi kiirusega siis distants väheneb ning helilained surutakse kokku ja tekib kõrgem heli. Kui auto teist kaugeneb siis heli levib ikka samal kiirusel aga distants heliallika ja teie vahel suureneb ning tekib madalam heli. Kohas kus akustika on oluline peab kuulaja liikuma võimalikult heliallika lähedale ja vältima lähedalolevaid heli peegeldavaid pindu. Akustikat mõjutab isegi ruumis liikuv õhk. Niisuguseid ruumilisi akustilisi effekte kasutatakse sageli ka digitaalsetes helieffektides kui on vaja luua nö ruumilist helipilti.

SEISVAD LAINED

Kuigi akustika on teadus- on lõplik hinnangu andja ikkagi inimene.

Siiski on olemas põhitõed mis on saadud teadmiste ja  katsete tulemusel- mida tuleb silmas pidada.

Esiteks tuba mis on mõeldud kõne kuulamiseks peab olema maksimaalse peegeldusega 40 millisekundit- see tagab kuulajatele selge arusaadava teksti. Pikad helipeegeldused katavad kõne häälikud teineteisega ja tulemuseks on arusaamatu segane kõne . Lühikesed peegeldused isegi teevad võimendamata kõne tugevamaks ehk siis võimendavad seda. Nii kõne kui muusika jaoks on nõue, et järelkõla aeg (tavaliselt loetakse seda ajaks mil helitugevusel 60 Db tekib kõne segav järelkõla- RT 60) on vastavuses antud ruumi suurusega. Väike ruum pika järelkõlaga kõlab sama kummaliselt kui suur ruum väikese järelkõlaga. Üks levinumaid akustilisi probleeme seisvate lainetega pole seotud mitte kontsert saalide ega muude suuremate ruumidega vaid just toa suuruste ruumidega. Kuuldav helilaine pikkus ulatub 17 mm kuni 17 meetrini. Oletame, et kahe heli peegeldava pinna vahe on 4 meetrit. Pool lainepikkust on 42.5 Hz. -umbes standardse basskitarri alumine noot- mis täidab täpselt selle vahemiku. Kuna see peegeldab edasi tagasi tekib kõrge ja madala rõhu vahele staatiline muster, kõrgem surve pindade lähedal ja madal kusagil poolepeal. Sellepärast hakkab ruum just sellel sagedusel resoneerima ja iga noot mis seda tekitab rõhutab seda jälle ja samuti pikendatakse järelkõla aega sellel sagedusel. Eriti tugevalt on kuuldavad seisvad lained väikeses ruumis kuna nad on tugevad.

Seisvad lained ei põrku ainult paralleelsetelt pindadelt vaid ka liiguvad ruumis ringi ja põrkuvad vastu teisi seinu ja isegi lae ja põranda vahel. Kui ruumis on seisev laine siis võib seal tekkida ka nö. laperdav kaja. Kui seista kahe peegeldava pinna vahel ja teha käteplaks siis kuulete kaja mis peegeldub edasi tagasi ja see pole kindlasti kasuks kõne ega muusika kuulamisele.

Kõrgemates harmoonilistes sagedustes kui põhitoonil on kõrge ja madala rõhu vahel neid eraldav piir. Lahendus seisulainetega võitlemisel oleks leida sobiv laine ja ruumi proportsioon. Ruudu kujulistes ruumides kasutada lihtsalt väiksemaid sagedusi.  Kõige halvemad on kuubi kujulised ruumid. Kõige parem lahendus on mitte paralleelsed seindad , kuigi seisulained leiavad ka need aeg ajalt üles.

SAGEDUSED ja HELIRÕHK

SAGEDUS

Võrdleme erinevaid sagedusi mida inimesed kasutavad- näiteks- videosignaali. Selle ülemine sagedus on 5 MHz (sõltuvalt süsteemist mis on regioonis kasutusel)

•1 hertz (Hz) tähendab 1 vibratsioonitsükkel sekundis

•1000 Hz = 1 kHz

•1,000,000 Hz = 1 Megahertz (1 MHz)

Heli on peaaegu kõikidel sagedustel kuid inimese kuuldelävi on lihtsalt kitsas vahemikus.

Kõige ülemised helid mida inimkõrv kuuleb on sagedusel 20 KHz (20 000 vibratsiooni sekundis)

See muidugi võib olla inimestel erinev pisut, näiteks vananedes võib sageduste kuulmise ülempiir väheneda. Kui helisüsteem võimaldab esitada kõrgemaid helisid kui 20 KHz jääb sellest piirist ülespoole jääv helisagedus paljudele kuulmata.

Alumine sageduse piir mida inimkõrv tajub loetakse 20 Hz, kõik mis jääb alla selle sagedust on tajutav- tuntav aga juba mitte enam kõrva kaudu.

Sagedus on seotud lainepikkuse valemiga

kiirus ⁼ sagedus x lainepikkus.

See kehtib iga laine levimise kohta- mitte ainult heli. Heli liikumise kiirus õhus on veidi alla 340 m sekundis (m/s). Natukene see võib erineda- olenevalt temperatuurist, niiskusest ja kõrgusest, aga 340 on keskime. Matemaatiliselt tähendab see, et 20 Hz helilaine levib õhus 17 meetrit.

Suured ja võimsad madalsagedused teevad keeruliseks heliisolatsiooni ja akustika. Ülemise sagedusala 20 KHz levivad aga õhus 17 mm. Kummalisel kombel on kõrgeid sagedusi keeruline kontrollida elektroonilises, magnetilises või muus signaali vormis, aga hoopis vastupidi kerge on sagedust kontrollida kui helilaine levib õhus. Madalaid sagedusi on väga kerge kontrollida elektrooniliselt kuid väga raske akustiliselt.

DETSIBELL- DECIBEL

Detsibell annab meile võimaluse mõõta ja võrrelda erinevate heliallikate signaali taset.

• Helisignaali levik õhus
• Elektriline signaal
• Magnetiline signaali
• Digitaalne signaal
• Optiline signaali filmi heliribal
• Mehaaniline signaali vinüülplaadil

Kõrv hindab helitugevust pigem logaritmiliselt kui lineaarselt. Nii siis kui muuta helirõhku 100 μN/m2 (mikro njuutonit- ruutmeetrile) vaikse heli puhul oleks see oluline muudatus , aga tugeva heli puhul oleks tugevuse vahe suhteliselt märkamatu. Muutus 3 Db on aga samaväärne tugevuse muutus igal helitasandil.

Helirõhku mõõdetakse njuutonites ruutmeetri kohta. Üks Newton on sama raske kui 1 väiksem õun.

Oluline on meeles pidada et Db on suhe mitte konkreetne raskus.

Seda kasutatakse 2 helitugevuse võrdlemiseks

Detsibelli konverteerimiseks kasutatakse järgmist valemit.

20 x log10 (P1 /P2 )

… kus P1 ja P2 on kaks helirõhku mida soovite võrrelda nii et kui 1 heli on teisest 2 korda tugevam siis P1 /P2 = 2. teise logaritm 2 (baas 10) on 0.3, ja korrutades see 20 ga saame tulemuseks 6 dB.

Tegelikult on see 6, 02 aga selle arvu ümardame.

See on kasulik sest kui me ütleme näiteks et suurenda helitugevust 6 Db ei tea me kui valjuks heli muutub täpselt sest Db ei ole ühik vaid suhe. Vastus sellele on, et alustame nö null punktist 20 μN/m2 (20 mikronjuutonit ruutmeetrile) mis on katsetega tõendatud, et see on heli mida keskmine inimene ei kuule. Me nimetame seda tugevust mis kostab vaikse sahinana KUULMISTASE mida võib võrrelda sügisel lehtede langemisega 10 meetri kauguselt. Me nimetame ja saame mõõta seda kui 0 Db SPL (sound pressure level) helirõhuks. Ja nüüd saab iga heli võrrelda selle helitasemega. Sellega võrreldes on valju muusika umbes 100 Db SPL,  veel tugevam- kui sisekõrvas hakkab justkui kõditama on tugevus 120 Db SPL ja lähenedes 130 Db SLP hakkab kõrvadel juba valus!

Kui on keeruline seda matemaatiliselt meelde jätta siis tasub meeles pidada järgnevat-

• -80 dB = 1/10000
• -60 dB = 1000.
• -40 dB = 100.
• -20 dB = 1/10
• -12 dB = 1/4
• -6 dB = pool
• 0 dB = ei muutu
• 6 dB = kaks korda
• 12 dB = neli korda
• 20 dB = kümme korda
• 40 dB = 100 korda
• 60 dB = 1000 korda
• 80 dB = 10000 korda
• kuulmislävi = 0 dB SPL
• tundmislävi = 120 dB SPL
• valulävi = 130 dB SPL