Helisalvestus, helitehnika, ansamblid

Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2014

AKUSTIKA PARANDAMINE

Akustia parandamiseks on vaja kontrollida järelkõla aega ja vähendada seisulaine tugevust.
Kui peegeldavad pinnad on võimalik teha kuidagi heli neelavaks (absorbentseks) siis see vähendab oluliselt tugevust ja sellega kaasneb ka järelkõla pikkuse vähenemine. Pehmed materjalid nagu ntx. vaip, kardinad, mineraalvill rakenduvad nagu poorsed helineelajad. Need aga toimivad alles siis kui materjali paksus on vähemalt veerand laine pikkusest.
Kui ruum on niimoodi akustiliselt tehtud siis on jällegi heli selles väga kuiv ja elutu. Teist tüüpi nö. membraan paneel on võimalik teha näiteks puitlaastplaadist paksusega 4-18 mm mis paigaldatakse ruumi seinast 10 – 30 cm kaugusele. Niisugune paneel mõjutab madalaid sagedusi ja neelab energiat. Kui lisate membraani ja seina vahele mineraal villa siis toimib see nagu amort ja mõjub osadele madalatele sagedustele. Kui aga puurite  membraanpaneeli sisse mõned augud siis mõjutab see kõiki sagedusi.  Niisugused paneelid on ideaalsed ruumi akusitka parandamiseks ja nii on võimalik seisulained hoida väga effektiivselt kontrolli all.  Teine võimalus kontrollida seisulaineid on luua ruumis erinevaid tasapindu ja kaldeid  et helil oleks rakse peegelduda.
HELIISOLATSIOON
Alati on olnud palju segadust sellest missugused materjalid neelavad heli ja missugused summutavad. Heli neelavad materjalid ei ole head selleks et blokeerida heli edasi levikut. See muidugi ei tähenda seda et neil puudub heli isoleeriv omadus. Enamus inimesi lihtsalt arvab seda et heli isoleerida- pole vaja muud kui palju heli summutavat materjali. Tegelikult pole see nii. Siinkohal 1 näide…
Oletame et on loodud väga paks mineraalvilla kiht (see on rahaliselt suhteliselt odav) mille tulemusena isoleeritakse heli 75 % ja teiselpool villakihti jääb alles sellest vaid 25 %. Tundub hea- sest helirõhk on langenud neljandiku võrra. Kuid kui võrrelda seda Db –des siis 100 DbSPL samaväärne langus Db -des oleks 12 Db ja teiselpool mõõdetuna jääks alles helirõhk 88 Db SPL ja see on juba väga suur.  Vahe on muidugi märgatav aga see pole heliisolatsioon. Hea heliisolatsioon peaks tekitama selle vahe vähemalt 45 Db või rohkem. Isegi siis on heli kuuldav teiselpool isoleeritavat pinda.
MATERJALID
Heli isolatsiooniks  tuleb kasutada materjale mis tegelikult ka isoleerivad heli. Materjal peab olema masiivne ja mitte poorne. Näiteks betoon, korralikult laotud tellis või blokk sein.
Sobilikud materjalid
BETOON, TELLISED VÕI MITTEBOORSED BLOKID,KIPSPLAAT, VINEER JA TIHE LAASTPLAAT, KLAAS, METALL, PATENTEERITUD HELIISOLATSIOONI MATERJALID
Kõik need materjalid on massiivsed ja mitte poorsed. Loetelus viimane hõlmab endas tohutul hulgal kõikvõimalikke lahendusi. Tundub et mõned materjalid toimivad täiesti vastupidiselt füüsika seadustele kuid siiski töötavad need materjalid vaid siis kui nad on massiivsed ja mittepoorsed.
KOLM TÄHTSAT ASJA HEAKS HELIISOLATSIOONIKS
Materjalide seisukohast peame jälgima kolme tähtsat asja
MASSI
TIHEDAT STRUKTUURI
KVALITEETI (ei tohi esineda defekte)
Kui kahekordistate massi saate 6 Db rohkem heliisolatsiooni
Kui isoleerite ruumi peate olema kindel et kogu ala on 100% isoleeritud väiksemgi auk või hõredam koht tähendab seda et olete oma raha asjatult kulutanud. parem on teha juba alguses kõik kvaliteetselt ja õigesti kui hakata hiljem vigu parandama.
Pöördume veelkord tagasi materjalide juurde…
BETOON on väga hea heli isoleeriv materjal. Tuleb vaid valamisel seda korralikult vibreerida et ei jääks sisse õhuauke.
TELLIS on samuti hea heli isoleeriv materjal kuid tuleb jälgida müüri ladumisel et ei jääks ühtegi tühja kohta kivide vahele- ka vuugi kohad võiks olla tsemendiga täidetud- nii on tagatud ,et heli ei pääse läbi hõredamate kohtade.
KIPSPLAAT koosneb tavaliselt 12 mm pakususest kipsist mis on kahe paksema papikihi vahel. Seina soovitatakse ehitada puitkarkassile. BBC stuudios on ntx 8 kordsest kipsist seinad mis kinnituvad kahele puidust sõrestikule.
VINEER MDF JA PUITLAASTPLAAT on head materjalid heliisolatsiooniks kuid nende kõrge hinna tõttu oleks mõistlik seda materjali kasutada just neis kohtades kus see on põhjendatud.
KLAAS on väga hea aga kallis materjal, sellepärast on mõistlik kasutada seda kohas kus oleks vaja näha läbi isoleeritud ruumi- aken stuudiost salvestusruumi ntx.
METALL on võrreldes teiste materjalidega väga hea isolaator kuid ka seda kasutatakse harva tema hinna tõttu ja vaid siis kui heli isoleerimiseks on ette antud väga õhuke pind. Sageli kasutatakse näiteks helikindlate uste tegemiseks metetalli.
PATENTEERITUD HELIISOLATSIOONI MATERJALID on reeglina võrreldes eeltoodutega liiga kallid võrreldes nende heli isoleerivaid omadusi. Siiski kasutatakse neid juhul kui paigalduse keerukuse tõttu eeltooduid on raske kasutada. Samuti võidakse kasutada PHM ka summutitena näiteks autodes helisummutus matid metall vaheseintel mis eraldavad auto mootoriruumi salongist jne.
KONSTRUKTSIOONID
Ruum koosneb mitmetest osadest kus igas osas on vaja kasutada vastavaid töövõtteid.
SEINAD, LAGI, PÕRAND, AKNAD, UKSED, KAABLI KANALID, VENTILATSIOONI KANALID
SEINAD
Mis iganes materjalist seinad tehtud poleks on parem ühe paksema seina asemel teha kaks õhukest väikese õhu vahega. Parim helikindlus saavutatakse siis kui heli peegeldub 2 pinna asemel 4 pinnal. Võib arvata et kui heli leviku tõkestamiseks SOUND TRANSMISSION CLASS (STC) on 35 Db ja kahekordse paksusega sein annab tulemuseks 70 Db- siis tegelikult pole see nii. Seina paksuse kahekordistamisega saavutatakse juurde vaid 6 Db ja kui lisada sinna veel 2 lisandub 3 Db. Seda pole just palju ja see on ka väga kallis lahendus. Põhjus miks tulemus on nii väike on selles et kõik need kihid on ühendatud ja sellepärast on ka tulemus suhteliselt väike. Sageli võivad kahekordsed seinad olla seotud omavahel mingite tugede või traatidega, et saavutada mehaanilist tugevust. Ehitades seina mis peaks toimima heliisolaatorina peaks niisuguseid sidemeid viima miinimumini. Samuti tuleb jälgida et ehitajad ei paneks 2 kihilise seina vahele prügi ega muud suvalist täitematerjali. Seina vahele tuleks panna mineraalvill. See ongi koht kus mineraalvill täidab heli summutamisel oma eesmärki. Kui jätta seina vahe tühjaks siis põrkub heli  kahe seina vahel ja osa sellest kandub ka teisele poole seina.
LAGI
Lagede ehitusel on raske just see et horisontaal pinda on raske paigaldada. Kui kasutada betoon lagesid soovitatakse kasutada samuti  kahte kihti raud armatuuriga betoonikihti, mille kogupaksus võiks olla 175 mm.  Nagu alati mass loeb. Kergema lahendusena soovitab BBC woodwool plaati mis on tehtud puulaastudest ja tsemendist. Samuti saab kasutada kipsplaati kui on piisavalt kohti selle kinnitamiseks ja toestamiseks. need on mõeldus akustika parandamiseks.
PÕRAND
Jällegi mass ruulib. Aga on väga sageli stuudiotes kasutusel ka nö. UJUV PÕRAND. See koosneks raud armatuuriga valatud betoonplaadist mis on asetatud kummi puksidele või tugevatele vedrudele. Plaadi mass on väga oluline kuna massi ja vedru süsteemil on ka oma resoneerimise sagedus ja kui plaadi mass on liiga suur siis ei toimi põrand enam isolaatorina. Kui aga on näiteks massi või mõni muu piirang mis ei lase rasket massiivset põrandat teha on BBC-l soovitus. Asetage alumisse kihti umbes 30 mm tihedat pressitud mineraalvilla, seejärel katke vill kilega valage peale 70 mm betooni ja lisaks silumissegu 40 mm. Kodus puitpõranda isoleerimiseks võiks kasutada 2 kihti 18 mm paksusega puitlaastplaati servad ja ääres võiks täita silikoon mastiksiga või mineraal villaga. Põranda võiks katta vaibaga.
AKNAD
Klaas on hea heliisolaator kui see on piisava paksusega. Kindlasti ei sobi heliisolaatoriks aken mida saab avada. Parim heliisolaator on aken mille klaasid on erineva paksusega et vältida samade sageduste resoneerimist läbi kahe samas paksuses klaasi.
UKSED
Parim lahendus heli isoleerimiseks uksel on osta helikindel uks- kuigi see on väga kallis. Kuid see on parim lahendus. Tõenäoliselt on sellel uksel magnetiga tihendid  ülemises osas ja külgedel ja kompressioon tihend alumises servas. Kindlasti on see uks ka väga raske ja eeldab et on olemas ka tugev sein mille külge seda paigaldada saab. Alternatiiv sellele oleks veel tulekindel uks mis on varustatud tihenditega ja sulgub suhteliselt hermeetiliselt. Kolmas võimalus on kasutada kahte ust.
BOX WITHIN A BOX kast-kastis
Parim lahendus on muidugi Box within a box süsteem. See koosneb välimisest ja sisemisest osast. Kus juures sisemise ja välimine hoone ei ole üksteisega ühendatud ja sisemine on täiesti eraldiseisev ehitis mis toetub vedrudele või kummipatjadele. Mõistagi on see kõige kallim lahendus.
VENTILATSIOON
Ventilatsion ja kliimaseadmed on väga oluline teema millel peatuda – kuidas teha nii, et ruum jääks helikindlaks. Ventilatsioon ja kliimaseadmed on erinevad asjad. Ventilatsioon juhib õhku juurde ja ära kliimaseade tavaliselt kas jahutab või soojendab õhku ja kontrollib õhuniiskust ehk siis kontrollib juba ruumis sees olevat õhku. Muidugi on ka niisuguseid kliimaseadmeid millel on ka ventilatsiooni funktsioon. Niisugused süsteemid aga tekitavad palju probleeme.
Õhu turbulents tekitab müra õhukanalites
Ventilaatori müra
Müra edasikandmine hoone kandestruktuurides
Õhukanalite müra edasi kandmine
Siin on lahendused…
Õhu kahina vähendamiseks tuleb panna võimalikult suured ventilatsiooni torud see võimaldab õhu juurdevoolu väiksema kiiruse ja alandab turbulentsist tekkiva müra sagedust. Igasugust õhus levivat müra on võimalik vähendada tekitades ventilatsiooni väljumise kohta suurem ruum või koda mis on isoleeritud ntx villa vms absorbent materjaliga mis ei eralda ühu väljumisel mingeid osakesi ega tolmu aga mis laseb õhul siiski liikuda. Kui metall ventilatsiooni torud kannavad müra edasi siis kasutatakse näiteks pöörde kohtades või vahekohtades materjali mis ei kanna edasi tekkinud müra. Ventilaator tuleb paigaldada nii et see oleks kohas kus oleks kõige väiksem võimalus müra edasilevikuks ja loomulikult tuleb kasutada võimalikult vaikselt töötavaid ventilatsiooni seadmeid.
HELLISOLATSIOON JA ABSORBENTSED MATERJALID
Heliisolatsiooniks kasutatakse tavaliselt heli peegelduvaid materjale ja igal heli edasi tagasi peegeldumisel tekkib taas energia mis kandub edasi. Kui ruumis on heli neelavaid materjale või süvendeid muutub varem või hiljem see energia soojuseks. Niisuguseid heli neelavaid materjale on mõistlik kasutada juhul kui on tegemist stabiilse tugevusega heliga, näiteks ventilaatori vms müratekitaja summutamisega. Helistuudio kontrollruumis ei ole mõttekas niisuguseid materjale kautada liigselt, kuna need neelates heli vähendavad ka selle tugevust ning selle tulemusel peab helirezissöör lihtsalt tugevust juurde lisama.
HELI LÄBIVUS
Heli võib edasi kanduda kergesti kohtadest kus ruumi on ehitatud madalamaks ntx ripplagi või on tõstetud põrandat kõrgemaks. Heli ei pääse läbi kui on betoonist või mõnest muust eeltoodud kindlast materjalist ehitatud ruum.
KAABLIKANALID
Kohtades kus kaablid läbivad vaheseina on vajalik sulgeda- valada kinni ntx seguga kaableid ümbritsev tühimik. Selleks sobib ka tihedalt vahele pressitud mineraalvill või liivakotid vms. materjal.

Logi sisse